KÕIK mida õpetaja peab teadma rühmatööst

Rühmatööga saab võimaldada sügavat, mõtestatud õppimist. Rühmatöö eelis seisneb selles, et koos  tegutsedes on võimalik hakkama saada keerulisema ülesandega ja muidugi arendada teatud oskused. Kõige olulisem rühmatöö puhul on see, et rühmatöö oleks  korralikult läbimõeldud, täpselt planeeritud ja õpetaja poolt vajalikul määral suunatud.

MIS ON RÜHMATÖÖ

Kirjanduses leidub erinevaid termineid: rühmatöö, grupitöö, meeskonnatöö, koostöö (cooperative learning, collaborative learning, team learning, group work, study teams, work groups), mida sageli kasutatakse sünonüümidena.

Üldiselt, rühmatöö on lai mõiste, mille taga on hulk meetodeid ja tehnikaid, mille abil saab organiseerida õpilaste tööd ja juhtida seda.

Rühmatööd saab organiseerida kooperatiivseks (ühisõpe) või kollaboratiivseks (ühesõpe).

Paremate õpitulemuste saavutamiseks on vaja läbi mõelda rühmatöö eesmärk, struktuur, ülesanded, töö tulemus, refleksiooni meetodid ja üksikasjalikud juhendid, mis õpilast õppetöös juhendavad. 

RÜHMATÖÖ EESMÄRGID

Lähtudes sellest, et rühmatöö võib olla kollaboratiivne või kooperatiivne, on tähtis mõista, et 

kollaboratiivse töö fookus on protsessil;

kooperatiivse töö fookus on tulemusel.

Rühmatöös  võib rõhk olla pandud suuremal määral õppematerjali töötlemisele või siis töö protsessile rühmades.

Kui teete esimese valiku, siis pöörake tähelepanu intellektuaalsetele oskustele (probleemide lahendamine, analüüs, informatsiooni hindamine, informatsiooni üldistamine, klassifikatsioon, mõistete kaardi koostamine, argumentide esitamine).

Kui teie valik on teine, siis tähelepanu pööratakse isiklike ja sotsiaalsete oskuste arendamisele (suhtlemise oskus, kuulamise ja kuulmise oskus, koostööoskused, ühise eesmärgi nimel tegutsemise oskused, oskus olla kaasautoriks).

Kolleegid, üheks tähtsaks produktiivse töö tingimuseks on rühmatöö osalejate arusaamine töö eesmärgist ja läbiviimise viisist.

Eesmärgid võivad olla erinevad ja igaks eesmärgiks valitakse vastavad meetodid ja tööviisid:

• uue informatsiooni (mosaiik, vastastikune õpetamine, kakskümmend tähtsat mõtet, õppematerjali korrastamine/klassifikatsioon) töötlemine/omastamine;

• analüüsioskuste arendamine (olukordade lahtimõtestamine, arutlemine, simulatsioon);

• sotsiaalsete oskuste arendamine (diskussioonid rühmades, arutelud, lumepall, akvaarium);

• erinevate veendumuste, kogemuste, seisukohtade, arusaamade väljaselgitamine (rollimängud, intervjuu, maailma kohvik, akadeemiline vaidlus);

• uute mängude väljamõtlemine ja nende teoks tegemine (ajurünnak, projektid);

• iseenda tundmise ja mõistmise õppimiseks õpilastele võimaluse loomine  (rühmatöö käigus tagasiside ja eneseanalüüs).

Üheks tähtsaks produktiivse töö tingimuseks on rühmatöö osalejate arusaamine töö eesmärgist ja läbiviimise viisist.

RÜHMATÖÖ ETTEVALMISTAMINE

Selleks, et tunnis rühmatöö ei kujuneks olukorraks “istume koos ja lobiseme veits” vaid  oleks suunatud õppetegevusele, on vajalik seda planeerida.

Rühmatöö ettevalmistamine sisaldab:

1. Rühmatöö läbiviimise eesmärgi mõistmine ja ettekujutus oodatud õppetulemustest;

See on üks tähtsamaid aspekte efektiivse rühmatöö saavutamiseks, sest õpilaste huvid ja nende isiklikud eesmärgid ei pruugi  rühmatöö eesmärkidega kokku langeda.

Õpilased peavad selgelt aru saama, miks ülesanne teostatakse rühmatööna. Miks see töö on neile kasulik? Mis tulemuse nad saavad rühmatöö käigus?

Sellepärast on oluline viia õpilasteni töö eesmärgid, et nad saaksid paremini aru ja mõistaksid koostöö käigus saadavat kogemust.

2. Ülesande püstitamine, ülesannete valik

Rühmatöö ülesanne peab olema koostatud nii, et see sobiks just rühmale lahendamiseks. Ei tasu rühmal teostada ülesannet, mida oleks lihtsam ja kiirem teostada individuaalselt. Rühmatöös lahendamiseks sobib piisavalt keeruline ja mitmetahuline ülesanne, millel võib olla mitu erinevat lahendust, mis nõuab erinevaid oskusi ja tegevusi, võimaldab erinevatel õpilastel teha erinevaid panuseid ülesande lahendamisse.

3. õpilaste rühmatööks valmiduse kujundamine;

Et rühmatöö toimuks, tuleb õpilased selleks ette valmistada. Arvan, et kellelgi ei tule üllatuseks kui ütlen, et lapsed eriti ei oska teha tööd koos. Efektiivsed vastastiku tegutsemise ja koostöö strateegiate viisid tuleb lastele selgeks õpetada.

Samuti on produktiivseks tööks  vajalik, et õpilastel oleks sarnane teadmiste tase ja arusaamine vajalikest mõistetest, kontseptsioonidest ja teooriatest.

4. vajalike õppematerjalide ettevalmistamine  ja rühmatöö protsessi käivitamine;

Nii õpetajal kui ka õpilastel peab olema selge ettekujutus sellest, kuidas rühmatööd teostada: milliste põhimõtete alusel rühmi luuakse, millised on reeglid, kuidas töö tulemus peab olema esitatud, millised on hindamise kriteeriumid.

Rühmade ülesannete kirjeldus ja taimer võivad olla projektori abil nähtavad ekraanil. Samuti võib välja panna pildi, kus on skemaatiliselt näidatud, kuidas rühmad õppeklassis paiknevad.  

Õpilastel võivad olla käepärast juhised/küsimuste nimekiri/teooria materjal/ülesanded/jne. Ühesõnaga, kõik see, mis aitab teha koostööd produktiivsemaks.

Kolleegid, kirjutage kommentaarides, milline nendest etappidest ei ole teie jaoks just lihtsamate killast.

RÜHMATÖÖ 4 MEETODIT

HINDAMINE

Enne õpilaste töö hindamist on oluline mõista, et:

kollaboratiivse töö fookus on protsessil;

kooperatiivse töö fookus on tulemusel.

Tuleb välja, et me võime hinnata rühmatööd (vastastiku tegutsemise ja koos töötamise protsessina), rühma tööd (s.t. lõpliku tulemust, mille juurde nad jõudsid) või mõlemat korraga.

Kuidas me seda teeme. Mitu varianti.

1. Protsessi hindamisel toome välja kriteeriumid, mis võimaldavad viia tööd läbi produktiivsemalt. Kriteeriumid on kirjas  check-list’i või hindamise kriteeriummaatriksina. Hindamismaatriksi võib kasutada rühma töö suunamiseks (toetudes kirjeldatud kriteeriumitele, õpilased õpivad üles ehitama koostööd). Sel juhul hinnet ei panda. Samuti maatriksi abil võivad õpilased ise ennast hinnata. Võib hinnet ka välja panna. Oluline, et õpilased tutvuks kriteeriumitega enne töö algust ja teaksid et koostöö lõppedes pannakse hinnet.
2. Tulemuse hindamiseks kasutatakse hindamismaatriksi õpilaste teostatud töö kvaliteedi määravate kriteeriumitega .
3. Konkreetse ülesande kallal töötava rühma protsessi ja tulemuse hindamisel on olemas hindamise kriteeriumtabel, milles on lahti kirjutatud kõik kriteeriumid, mille järgi hinnatakse nii tegevuste kui ka töö tulemust.

Publikatsiooni kirjutamisel kasutatud materjal:

Karm, M. (2013). Õppemeetodid Kõrgkoolis

Artikli tõlkis Katariina Valdre